perekonna ajalugu vol 2

Mulle torgati eile pihku raamat, mille oli kirjutanud Heinrich Rosenthal kirjeldamaks Eesti elu-olu 19. sajandi lõpus. Muuhulgas kirjutas ta ka sellest, kuidas tema vanaisa omale perekonnanime sai. Kui õigesti meelde jäi, siis oli ta vanaisa nimi Aia-Villem, kes töötas mõisa aednikuna. 1819-ndal aastal tuli nõue, et kõik talurahvas tuleb kirja panna koos perekonnanimedega. Aia-Villem andis õiguse perekonnanime valimiseks oma pojale (tolle Heinrichi, raamatu autori, jaoks oli tegu vist siis onuga), kes oma isa ameti auks valis nimeks Rosenthal. Saksakeelse nime valis ta seetõttu, et Eesti rahvust peeti tol ajastul samaväärseks talupoja staatuse ja matslikkusega. Aia-Villem ja tema poeg, kes töötas mõisa teenrina, olid aga juba välja teeninud veidi kõrgema staatuse, mistõttu anti neile võimalus valida omale saksa nimi.

Too Aia-Villemi poeg, kelle nimi mul juba meelest läks (äkki Manfeld või midagi sarnast) sai hiljem mõisapidajaks, mis annab alust arvata, et see võis välja viia tollesama olukorrani, miks Rosenthali nimi käis läbi suurimate mõisaomanike perekondade nimistust.