ebamotivatsioon

iga kord kui tööl on rahulik aeg, ehk siis aeg, kus mul ei ole nii palju tööd, et pean pidevalt vaeva nägema, et ületunde mitte teha ... aeg kus mul on vahepeal töö kõrvalt aega ka ajalehte lugeda ... iga kord tuleb tahtmine töökohta vahetada. nüüd viimasel ajal on see töökoha vahetamise mõte asendunud juba ise tööandjaks hakkamise mõttega.

aga miks ma siis midagi ette ei võta? kas tõesti ei ole ideid? ei usu. aga äkki olen arg või mitte piisavalt riskialdis? ka ei usu. või et siis mu töö ikkagi meeldib mulle? aga miks mulle siis tundub, et mu töö on huvitav ainult siis kui seda palju on?

nagu ootaks, et keegi mind kättpidi oravarattast välja tõmbaks...


anybody?