tähtaeg kukkus

... kolinaga...

hommikul kl 6.46-ks rongi peale joostes selgus, et öösel oli ära põlenud tartu vaksalihoone, seesama hoone, mille restaureerimisest ma viimane kolm nädalat projekti olin koostanud. sellesama maja eest haarasin ma nüüd hoo pealt meriti käest sellesama projekti ja jooksin rongi. maja restaureerimine läheb nüüd ju palju kallimaks, kui see, mis projekti kirja sai pandud, aga juttu ümber muuta ju enam aega pole.

tallinnasse jõudes sõitsin taksoga EASi, et vestelda ühe eriskummalise inglasega. tal olid juuksed peas valged ja nägu erktumepunane ja ta rääkis väga teatraalselt ja üldse rääkis kogu aeg ise. ma siiani arvasin, et intevjuud käivad ikka pigem niipidi, et intervjueerija küsib küsimusi, aga seekord oli küll üsna vastupidi. näis, homme saab teada, mis tema sest asjast siis arvas.

edasi ... helistan riivole, et "projektitakso" mind peale võtaks. "kood kolm, kood kolm". rahandusministeeriumi juures ootab klient, annab mulle hunniku pabereid juurde. samal ajal voldivad riivo ja liia autos pappkarpe kokku ja pakivad neisse projekte, mis siis risti-rästi teibiga kokku klopsitakse. kaks taotlust läheb sisse, kellaajaks märgitakse 10.46. edasi (või no nende jaoks tagasi) kontorisse järgimisi projekte pakkima. kontor näeb välja nagu prügila eeskoda - vaip ei paista projektivirnade ja välja praagitud paberihunnikute vahelt enam väljagi. ühe ainsa vaba lauanurga leidsin, kus oma projektile vajalikke pabereid vahele lappida. sealt ajab ka kristiina mind kohe ära. projekt lõpuks kokku pakitud, vaatan ringi, kas saab kellelegi appi minna. saab küll - liia üritab kellegi teise projekti koopia õigeid lehti õigetesse kohtadesse sobitada. hästi küll ei sobitu ja terve laud on kaootiliselt kaetud paberitega, mis teoreetiliselt peaks kaks ühesugust koopiat kokku andma, aga mosaiik on keeruline. veidi nuputatud, saame selle paki ka kokku ja kasti pakitud. jooksuga rahandusministeeriumi tagasi. taotluste sisse andmise kellaaeg 11.44.

nii, nüüd veel kaks projekti vaja sisse tuua, tähtaeg on kell 12. jõuame kontori juurde tagasi, välja mõeldud tegevusplaan, et mina jooksen, võtan projektid, riivo niikaua keerab auto ringi. jooksen kontorisse, hüüan "kus projektid on", öeldakse "läinud". ja meelis on kadunud. huvitav, meile vastu ta küll ei sõitnud.

möödub veerand tundi, meelis astub uksest sisse, teatab, et kaks viimast taotlust said kellaajaks 11.55. meie 6 minuti asemel läbis tema autoga vahemaa kontorist rahandusministeeriumisse 1,5 minutiga, läbides foore punase tulega ja ajades alla paar mutikest. aga vähemalt sai maailm päästetud.