inimesed tänaval

teine põhjus miks ma aeg-ajalt hennult fotokat ära tirin on see, et mulle meeldib inimesi pildistada. oma foto-oskamatusega ma neile päris nina alla ronida ei taha ja küsima ka ei lähe, kas pilti teha võib. kuna inimesed tänaval on aga kirjud ja huvitavad, siis salaja üritan ikka plõksida.
eks ise samas ähmi täis olles, kas naljakad tüübid äkki pahandama ei tule, lööb käsi kergelt värisema. esimene selline julgustükk ikka.

kõige kirjum rahvas tolkneb pearaudteejaama juures. oslo sentraltasjoni peaukse ees on suur trepp, kuhu kõik esimest päikest nautima kogunevad.

vantide vahelt võib aga ka korralikumaid kodanikke märgata ... norrakad ju ise selle sigri-migri-immigrandi-kalkariseguse tänavapildiga harjunud

enne kesklinna rahvamassist lahkumist trammi oodates jäi aega veel veidi kaameraga ringi hiilida ... kahe sõidusuuna vahel saarel oli paras sagin ja inimesed ei pannud ümbrust tähele.