aker brygge
aker brygge on oslo turistilõks. vanasti oli kogu merekallas täis tööstusrajooni. üks hetk võeti kätte ja ehitati üks nurk ümber, endistest tööstushoonetest sai tuttuus klaasist ja tellistest kvartal jahisadama kõrval ning hooned koliti täis hirmkallite poodide ja restoranide poolt. aker bryggest läheb läbi puittänav rohkete skulptuuridega. igal huvilisel on võimalik lähedalt uudistada kümneid jahte. ja pealegi pakutakse seal imehead jäätist, seal keskmises putkas.
iga kord kui ilm ilusam, lausa tirib sinna päikest ja merd nautima. täna julgesin aga esimest korda päris-päris jahtide vahele ronida ... seal ju silt üleval, et eravaldus ja palju inimesi ei tundu seal käivat, seni ei tulnud pähegi nagu sinna ringi uitama minna. aga täna läksin, et päikest otsida, sest tänava pealt keerab päike umbes kuue ajal õhtul nurga taha peitu, aga mina jõudsin sinna alles poole üheksa paiku. ja ma lummusin jälle. iga kolmanda paadi juures kas askeldas mõni inimene või oli selgeid märke, et just-just oli paadist keegi lahkunud. Leidsin vähemalt kuus paati, kus aknast sisse vaadates oli laua peal näha värsked suured lillekimbud, veiniklaasid ja muid mõnusaid-hubaseid esemeid, mis andsid märku, kui väga kodu see paat inimestele on. muidugi juhtus ka, et ühte lagunenud paati pikemalt silmitsedes avastasing, kui silmad paadi sisemuses valitseva pimedusega harjusid, et vahin tõtt suht kurjakuulutava merekaruga, kes seal rahulikult raamatut luges ja mind kui tüütut turisti jõllitas.
kui paatide vahelt läbi jõudsin, avastasin end peaaegu keset merelahte. ja seal see päike oligi - peitu kukkumas. kajakad kiunusid mõnust, kuu oli taevas pooleks läinud ja meri oli tume, hallikas, hubaselt-pehmelt sinine ja vaikselt õõtsuv. selline rahu keset suurt linna.
läbi maailma rikkaima linnatänavate, lõkerdavate ja säravate inimeste vahelt kodu poole tagasi jalutades hakkasin mõtlema, et kui ühe väikse jahi soetamiseks peaks vaja minema vähemasti üks miljon raha. selleks, et selline kopikas kokku säästa, peaks järgmise 10 aasta jooksul igal aastal sadatuhat raha padja alla panema. hmmm... see on umbes sama palju kui ma aastas kokku teenin oma palgaga.... kas keegi teab äkki mõnd paremat meetodit kuidas oma üks tore unistus teoks teha??? oeh ... mine veel jalutama ... aa, mul tuleb ju sünnipäev varsti .... anybody wants to make a present??? :)
iga kord kui ilm ilusam, lausa tirib sinna päikest ja merd nautima. täna julgesin aga esimest korda päris-päris jahtide vahele ronida ... seal ju silt üleval, et eravaldus ja palju inimesi ei tundu seal käivat, seni ei tulnud pähegi nagu sinna ringi uitama minna. aga täna läksin, et päikest otsida, sest tänava pealt keerab päike umbes kuue ajal õhtul nurga taha peitu, aga mina jõudsin sinna alles poole üheksa paiku. ja ma lummusin jälle. iga kolmanda paadi juures kas askeldas mõni inimene või oli selgeid märke, et just-just oli paadist keegi lahkunud. Leidsin vähemalt kuus paati, kus aknast sisse vaadates oli laua peal näha värsked suured lillekimbud, veiniklaasid ja muid mõnusaid-hubaseid esemeid, mis andsid märku, kui väga kodu see paat inimestele on. muidugi juhtus ka, et ühte lagunenud paati pikemalt silmitsedes avastasing, kui silmad paadi sisemuses valitseva pimedusega harjusid, et vahin tõtt suht kurjakuulutava merekaruga, kes seal rahulikult raamatut luges ja mind kui tüütut turisti jõllitas.
kui paatide vahelt läbi jõudsin, avastasin end peaaegu keset merelahte. ja seal see päike oligi - peitu kukkumas. kajakad kiunusid mõnust, kuu oli taevas pooleks läinud ja meri oli tume, hallikas, hubaselt-pehmelt sinine ja vaikselt õõtsuv. selline rahu keset suurt linna.
läbi maailma rikkaima linnatänavate, lõkerdavate ja säravate inimeste vahelt kodu poole tagasi jalutades hakkasin mõtlema, et kui ühe väikse jahi soetamiseks peaks vaja minema vähemasti üks miljon raha. selleks, et selline kopikas kokku säästa, peaks järgmise 10 aasta jooksul igal aastal sadatuhat raha padja alla panema. hmmm... see on umbes sama palju kui ma aastas kokku teenin oma palgaga.... kas keegi teab äkki mõnd paremat meetodit kuidas oma üks tore unistus teoks teha??? oeh ... mine veel jalutama ... aa, mul tuleb ju sünnipäev varsti .... anybody wants to make a present??? :)

1 comments:
Musirull, ma sulle paati osta ei saa, aga ma luban pühalikult, et kui ma kunagi penskaripõlves peaksin omale mingi paadi soetama, viin sind kasvõi iga päev sõidule!!
Eeldades, et me ikka samas riigis viibime sel ajal... =)
Postitage kommentaar
<< Home